← Kõik materjalid
Bioloogia · gümnaasium

Membraanitransport

Rakumembraan otsustab, mis rakku sisse ja välja pääseb. Osa aineid libiseb läbi iseenesest, osa vajab kandevalku ja osa tuleb vastu kontsentratsioonide vahet jõuga üle pumbata — see maksab ATP-d. Vali allpool üks neljast transpordiviisist, muuda tingimusi ja jälgi, kuhu ja kui kiiresti osakesed liiguvad.

1. osaNeli viisi membraani ületada

Vasakul on rakuväline keskkond, paremal raku sisemus, nende vahel on fosfolipiidne kaksikkiht. Iga osake liigub juhuslikult; membraanile jõudes selgub, kas ta pääseb läbi.

← väljaspool rakkuraku sisemus →

kandevalke on piiratud arv — kui kõik on hõivatud, kiiremaks minna ei saa

soojemas liiguvad osakesed kiiremini

eemalda linnuke, et näha, mis juhtub pumbaga ilma energiata

2. osaRakk lahuses

Osmoos ei jää molekulide tasemele — see muudab kogu raku kuju. Liiguta liugurit ja vaata, mis juhtub loomaraku ja taimeraku sees. Erinevuse teeb rakukest: taimerakul on see olemas, loomarakul mitte.

lahjem kui rakusraku sisemusega võrdnekangem kui rakus

Loomarakk (punane vererakk)

Punane vererakk, mille suurus muutub lahuse kontsentratsiooni järgi

Taimerakk

Taimeraku sisu: tuum, kloroplastid, mitokondrid ja vakuool Taimeraku rakukest, mis hoiab kuju ka siis, kui rakk vett kaotab

Neli transpordiviisi kõrvuti

TranspordiviisSuundKandevalkEnergiaNäide
Lihtne difusioongradiendi suunasei vajaei kuluO₂, CO₂, rasvlahustuvad ained
Osmoosvesi liigub kangema lahuse pooleei vaja (kiirendavad akvaporiinid)ei kuluvesi
Soodustatud difusioongradiendi suunasvajabei kuluglükoos, aminohapped, ioonid kanalite kaudu
Aktiivne transportgradiendile vastuvajab (pump)kulub ATPNa⁺–K⁺-pump, prootonpump

Mida tähele panna

Difusioon ei vaja jõudu

Osakesed liiguvad kogu aeg juhuslikult mõlemas suunas. Kui ühel pool on neid rohkem, satub sealt lihtsalt sagedamini keegi membraanile — nii tekibki netovoog ilma, et keegi midagi lükkaks. Kui kontsentratsioonid ühtlustuvad, liikumine jätkub, aga netovoog jääb nulli.

Vesi liigub sinna, kus on rohkem lahustunud ainet

Osmoosi mootoriks on vaba vee hulk. Seal, kus lahustunud ainet on palju, on vaba vee osakaal väiksem — sealt lahkub vähem veemolekule kui sinna saabub. Tulemuseks on netovoog kangema lahuse poole.

Kandevalkude arv seab lae

Soodustatud difusioonil kasva kontsentratsiooni kuitahes suureks — voog jõuab küllastumiseni, sest kandevalke on piiratud arv ja igaüks jõuab ainult teatud arv osakesi ajaühikus üle viia. Lihtsal difusioonil sellist lage ei ole.

Pump töötab gradiendile vastu

Na⁺–K⁺-pump viib iga ATP kohta 3 Na⁺ välja ja 2 K⁺ sisse — mõlemad sinna, kus neid on juba rohkem. Seetõttu kulub energia. Võta ATP ära ja gradiendid lagunevad ise, sest lekkevool liigub kogu aeg vastassuunas.

Uurimisülesanded

  1. Sea lihtsal difusioonil mõlemale poole sama kontsentratsioon. Kas osakesed jäävad seisma? Vaata läbiminekute arvu mõlemas suunas ja netovoogu ning selgita erinevust.
  2. Tõsta lihtsal difusioonil temperatuuri 4 °C-lt 50 °C-ni. Mis juhtub netovooga ja miks?
  3. Vali soodustatud difusioon. Hoia kandevalke 2 ja tõsta väliskontsentratsiooni järk-järgult maksimumini, pannes netovoo iga kord kirja. Korda sama 14 kandevalguga. Joonista mõlemast graafik ja selgita, miks esimene kõverdub varem.
  4. Vali aktiivne transport ja lase pumbal gradiendid välja kujundada. Seejärel eemalda ATP. Kui kaua kulub, enne kui Na⁺ ja K⁺ jaotuvad ühtlaselt? Mida see ütleb elusa ja surnud raku kohta?
  5. Pane 2. osas lahus kõigepealt väga lahjaks, siis väga kangeks. Kirjelda mõlemal juhul, mis juhtub loomarakuga ja mis taimerakuga, ning selgita erinevust rakukesta kaudu.