Lühinägeliku silma kujutis tekib võrkkesta ees — kaugel olev pilt läheb uduseks, lähedal olev jääb teravaks. Liiguta liugurit ja vaata, kuidas maailm muutub, kui lühinägelikkus süveneb.
Tahvli teksti tagumisest pingist enam ei loe.
Kaugpunkt on kõige kaugem koht, mis on ilma prillideta veel terav. Selle leiab valemiga 1 ÷ D: −2,00 D korral 1 ÷ 2 = 0,5 m.
Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer sarvkest, liiga kumer silmalääts või liiga pikergune silmamuna. Igal juhul murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja koonduvad juba võrkkesta ees. Võrkkestale jõuavad osaliselt hajunud kiired ja kujutis tuleb ebaterav.
Nõgus ehk miinuslääts prilliklaasis hajutab kiiri juba enne silma, nii et koondumiskoht nihkub tagasi täpselt võrkkestale ja pilt on jälle terav.
D on dioptria — läätse tugevuse ühik. Üks dioptria vastab läätsele, mille fookuskaugus on üks meeter: D = 1 ÷ f, kus f on fookuskaugus meetrites. Mida suurem arv, seda tugevam lääts ja seda rohkem ta valguskiiri painutab.
Miinusmärk näitab, et tegemist on nõgusa ehk hajutava läätsega. −2,00 D tähendab, et silma ette on vaja panna hajutav lääts fookuskaugusega 0,5 m — ja seesama arv ütleb ka, et kaugpunkt on 0,5 m kaugusel. Kaugnägevuse korral on prilliklaas kumer ja arv plussmärgiga.